Eesti lennundustööstuse liidrite kohtumisel 24. septembril, nenditi, et aastaks 2025 võiks lennundussektori panus riigi SKP-sse kahekordistuda, küündides 7 protsendini, kuid selle realiseerumine sõltub mitme perspektiivse ärisuuna tasakaalustatud arendamisest ja investeeringutest. Eesti lennunduse tulevik on lennuteenused, lennukaubandus, lennuliiklus ja lennundustööstus.
Rally Estoniat pääseb koroonaviiruse leviku tõttu raja äärde jälgima vaid 16000 fänni, teistel tuleb tugineda kaamerapildile, mida edastatakse parima ülevaate saamiseks õhust nii kopterite pealt, maapealsete kui ka võistlusautode pardal asuvate kaamerate abil. Maailmatasemel videopildi edastamine pole aga ainuke põhjus, miks ralliradade kohal võib tiirlemas näha ligi 20 õhusõidukit.
2020. aasta esimese kuue kuu jooksul teenindas Lennuliiklusteeninduse AS kokku 57 366 lendu. Poolaastas teenindatud lendude maht jäi eelmise aasta võrreldavale perioodile alla 50,6%. Märtsi keskpaigast rakendunud COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud reisimisele peatasid märtsi lõpuks regulaarse reisilennuliikluse, repatrieerimislennud lõpetati aprillikuus. Aprillist kuni mai keskpaigani jätkus vaid kaubalennuliiklus. Tallinna lennuväljale saabusid üksikud kaubalennud ning lisaks toimusid mõned era- ja koolituslennud.
Alates 29. juulist on lennundusteabe veebileht https://aim.eans.ee/ uuenenud.
Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) ja Cybernetica AS sõlmisid koostöölepingu, mille raames jätkatakse irdtorni ehk kaugjuhitava lähilennujuhtimisüksuse (Remote Tower) süsteemi arendamist ning turundamist välisturgudele. Irdtorni arendustegevused ning esmased rakendused toimuvad Eestis, kuid süsteemi müük on suunatud madala liiklustihedusega lennuväljadele üle maailma.