Kestlikkus

Oleme lahutamatu osa ühiskonnast ning usume, et vastutustundlik ettevõtlus loob väärtust nii klientidele, töötajatele kui ka laiemale kogukonnale. Seetõttu panustame sihipäraselt ja läbimõeldult kestlikku arengusse, tegutsedes jätkusuutlikult ja keskkonnateadlikult. Oma kestlikkuse eesmärkide seadmisel lähtume ESG põhimõtetest, rahvusvahelistest parimatest praktikatest ning Euroopa Liidu kestlikkuse arengusuundadest.

Meie jaoks on oluline, et tuleviku lennunduses oleks järelkasvu. Tahame äratada noortes huvi lennundusvaldkonna vastu. Tuleviku lennundus vajab lisaks lennujuhtidele ka inseneri ja IT valdkonna spetsialiste. Teeme koostööd koolide ja ülikoolidega ning toetame lennundusvaldkonda edasiviivaid haridusprojekte.

Väärtustame pikaajalist koostööd ja toetame neid algatusi, mis aitavad meil luua ohutut, keskkonda säästvat ja innovaatilist tuleviku lennundust. Taotlemise korra leiate siit.

Kestlikkuse põhimõtted ja eesmärk

EANS-i kestlikkuse põhimõtted suunavad meie jätkusuutlikkuse alast tegutsemist ning aitavad teha teadlikke ja vastutustundlikke valikuid igapäevatöös. Oma tegevuses lähtume arusaamast, et suurendame oma tegevuse positiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale ning vähendame negatiivset keskkonna- ja kliimamõju. 

Meie kestlikkuse lähenemine põhineb kolmel suunal: 

• vastutustundlik ja süsteemne juhtimine; 
• inimeste heaolu, ohutus ja kaasav töökeskkond; 
• ressursside säästlik kasutamine ning keskkonnamõjude ennetamine ja vähendamine. 

Vastutustundlik juhtimine ja väärtusahel 

• Suurendame teadlikkust vastutustundlikest valikutest ja kestlikkusega seotud mõjudest, oleme kestlikkuse põhimõtete rakendamisel eeskujuks ning kommunikeerime oma tegevust selgelt ja läbipaistvalt. 
• Teeme koostööd partnerite ja organisatsioonidega, et jagada teadmisi, arendada kestlikke praktikaid ning toetada valdkonna arengut. 
• Inimeste juhtimisel lähtume EANS-i inimese juhtimispõhimõtetest. 
• Lähtume oma töös Eetikakoodeksist. 
• Ootame oma partneritelt vastutustundlikku käitumist ning arvestame seda koostööotsustes. Väldime koostööd isikute ja organisatsioonidega, kelle tegevus on vastuolus meie julgeoleku-, õigus- või väärtusruumiga. 
• Arvestame kestlikkuse põhimõtteid oma tegevuste planeerimisel ja otsustes viisil, mis toetab lennuliikluse ohutut, tõhusat ja keskkonnateadlikku korraldamist. 

Inimeste heaolu ja töökultuur 

• Hoiame tasakaalu. Planeerime oma aega ja tegevusi nii, et töökoormus oleks mõistlik ning vaimne ja füüsiline heaolu hoitud. 
• Hoiame ja väärtustame vahetut suhtlust. Silmast silma kohtumised aitavad hoida head koostööd ja ühtekuuluvustunnet.  
• Teeme päeva jooksul väikeseid pause. Silmade puhkamine ja lühike sirutus aitavad hoida värsket mõtlemist ja head enesetunnet. 
• Võimalusel peame kõnnikoosolekuid. Liikumine ja värske õhk aitavad ideedel lendu tõusta ja mõtetel lennata. Koosolekut läbiviies ja selles osaledes lähtume meie Koosolekute heast tavast. 
• Toetame töötajate pidevat arengut ja enesetäiendamist. Lähtume EANS-i inimeste arendamise põhimõtetest.  
• Julgustame teadmiste jagamist ja koostööd organisatsiooni sees.​ 

Vastutustundlik tarbimine ja ressursikasutus 

• Võimalusel eelistame laenutamist, rentimist ja taaskasutatud lahendusi. 
• Teeme läbimõeldud hankimisotsuseid ning väldime ületarbimist. Soodustame kestlikkuseesmärke toetavate lahenduste ja partnerite osalemist hangetes ja koostöös ning võimalusel eelistame neid oma valikutes. 
• Kasutame digilahendusi vastutustundlikult, hoiame oma digikeskkonna korrastatuna ja käime kaasas asjakohaste digiarendustega.  
• Kasutame tooteid ja materjale võimalikult tõhusalt ning võimalusel suuname need edasi kasutusse. 
• Säästame energiat, vett, paberit ja muid materjale. 
• Eelistame võimalusel paberivaba asjaajamist. 
• Printides kasutame võimalusel kahepoolset ja must-valget printimist ning taaskasutame paberit. 
• Kasutame ruumi valgustust energiasäästlikult, sh üldistest ruumidest lahkudes kustutame tuled (nt koosoleku ruumid, wc).  
• Märkame ja anname teada, kui näeme asjatut ressursikulu või tehnilisi probleeme.  
• Hoiame kontoriruumides mõistlikku sisetemperatuuri — meie tavapärane mugavusvahemik on +21 kuni +23 °C.  
• Joome ja pakume kraanivett. 

Keskkonnamõjude vähendamine 

• Vähendame jäätmete teket ja eelistame korduskasutust. 
• Sorteerime jäätmeid liigiti ning kogume ohtlikud jäätmed eraldi.  
• Väldime võimalusel ühekordsete toodete ja nõude kasutamist. 
• Valime teadlikult osalemise vormi — kui kohtumine või sündmus loob suurimat väärtust kohapeal, osaleme vahetult; muul juhul eelistame digilahendusi. 
• Hindame lähetuste ja ürituste puhul nii ajakulu kui ka keskkonnamõju. 
• Eelistame lähetustel ja üritustel liikudes ühistransporti või muid keskkonnasõbralikke liikumisviise. 

Ühiskondlik panus 

• Jagame oma teadmisi ja kogemust, panustades avalikku arutellu ja valdkonna arengusse nii Eestis kui rahvusvaheliselt. 
• Teeme koostööd haridusasutuste ja erialaorganisatsioonidega, et toetada järelkasvu ning arendada valdkonna teadmisi ja oskusi. 
• Toetame kogukondi, kellega oleme seotud ning tegutseme viisil, mis arvestab meie tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale ja inimestele. 

EANS väärtusahel ja kahese olulisuse hindamine

2025. aasta jooksul viisime läbi hindamise, et mõista paremini, millist mõju avaldame kestlikkuse teemadele ning millised välised riskid ja võimalused võivad ettevõtet mõjutada. Töö algas meie väärtusahela kaardistamisest arvestades EANSi eripära. 

Hindamisse kaasasime nii sisemised kui välised sidusrühmad. Otseselt osalesid ESG töörühm ja osakondade juhid. Väliste partnerite puhul viisime läbi küsitluse, millest võttis osa 60% küsitletutest – see näitab tugevat huvi ettevõtte kestlikkuse teemade vastu. Lisaks kogusime sisendit omanikult ja klientidelt.

Saadud tagasiside põhjal täpsustasime hinnanguid ning valideerisime tulemused koos osakondade juhtidega, hinnates nii tänast juhtimist kui ka valdkondi, kus võiksime teha täiendavaid samme.

Tulemusena kujunes selge ülevaade EANSi kõige olulisematest kestlikkuse teemadest: 

Enamik neist on juba osa meie strateegiatest ja igapäevatööst, eriti sotsiaalsete ja juhtimise teemade puhul. Hindamisprotsess tõi aga selgemalt fookusesse keskkonnamõõtme — näiteks tuvastati võimalik negatiivne mõju seoses ootealadega, mida varem ei olnud piisavalt käsitletud. Üldiselt selgus, et meie tegevusvaldkonna eripära tõttu on rahaliselt olulisi riske ja võimalusi vähe, kuid tuvastatud teemad vajavad jätkuvalt tähelepanu ja süsteemset juhtimist.

Ettevõtte kliimamõjud

2025. aastal mõõtsime oma kliimamõjusid kõigis kolmes mõjualas. Mõjuala 1 ja 2 andmeid kogusime juba 2024. aastal, kuid 2025. aastal lisandus esmakordselt mõjuala 3 ehk kaudsete mõjude detailne kaardistamine.  Mõjuala 3 osas saame aja jooksul olemasolevaid kategooriaid täiendada ja andmeid täpsemaks muuta, kuid oluline esimene samm kogu kliimamõju kaardistamise suunas on tehtud.

EANS kasvuhoonegaaside heitmed mõjualade kaupa:

• Mõjuala 1 — otsesed heiteallikad, näiteks ettevõttele kuuluvad sõiduautod, varugeneraatorid ja hajusheitmete lekked.
• Mõjuala 2 — ostetud elektrist tulenevad kaudsed heiteallikad.
• Mõjuala 3 — muud kaudsed heiteallikad, näiteks töötajate lähetused, tööle ja töölt liikumine ning ostetud tooted ja teenused.

Kliimamõjud on arvutatud 2025. aasta andmete põhjal