Uudised

Lennuliiklusteeninduse AS algatas kollektiivse koondamise

Postitatud 25. Mai 2020

Drastiliselt vähenenud lennuliikluse mahust tulenevalt on vähenenud ka ettevõtte rahavoog. Lennuliiklusteeninduse AS esimese nelja kuu põhitegevuse müügitulu on langenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,9 miljonit eurot, mille tõttu on Lennuliiklusteeninduse AS algatanud kollektiivse koondamise. 

Illustreeriv foto

Aasta tagasi läbis Eesti õhuruumi ööpäeva jooksul keskmiselt 700 lendu. Tänase seisuga on selleks numbriks vaid veidi üle 200. Drastiliselt vähenenud lennuliikluse mahust tulenevalt on vähenenud ka ettevõtte rahavoog, mille tõttu on Lennuliiklusteeninduse AS algatanud kollektiivse koondamise. 

Lennuliiklusteeninduse AS esimese nelja kuu põhitegevuse müügitulu on langenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,9 miljonit eurot. Ettevõtte teenitud puhaskahjum oli perioodil jaanuar kuni aprill 1,8 miljonit eurot.
„Lennuliiklus on kukkunud 1996. aasta tasemele. Märtsis teenindatud lendude arv kokku moodustas vaid 57% mullusest, olles langenud kuu lõpuks rohkem kui 80% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Lennuliiklusteenindused kogu Euroopas on jäetud ilma teenust kasutanud ettevõtete maksetest, sest ka lennuoperaatoritel on tekkinud finantsprobleemid,“ selgitas ettevõtte tegevjuht Ivar Värk, lisades, et vähenenud on ka töömaht ehk ettevõttel pole enam kõigile töötajatele pakkuda samas mahus tööd, mis enne kriisi. Kulude kokkuhoiuks on ettevõte kärpinud olulisel määral kulusid ning peatanud või edasi lükanud kõik planeeritud investeeringud, kasutanud Töötukassa hüvitist aprillis ja mais ning püüdnud leida võimalusi Euroopa toetusmeetmest osa saamiseks. 

„Selleks, et ettevõttena ellu jääda ning jätkata riigile olulise strateegilise teenuse osutamisega, oleme algatanud kollektiivse koondamise ning asunud töötajatega läbi rääkima võimalusi, mis tänasel päeval laual on. Tegemist on väga keerulise otsusega, sest Lennuliiklusteeninduse ASis töötavad spetsialistid, kelle värbamine on väljakutse. Näiteks lennujuhi elukutse puhul hinnatakse isikuomadusi ning vaimset võimekust seda tööd teha ning eelnevate aastate värbamiskampaaniad on näidanud, et sobilikke kandidaate pole palju. Kui arvestame juurde ligi kahe aasta pikkuse koolitus – ja ajakulu vajalike pädevuste saavutamiseks, siis kindlasti ei loobu me nendest inimestest kergekäeliselt,“ sõnas Värk.

Keeruliseks teeb olukorra ka see, et kuigi traditsioonilises lennuliikluses on liikumist vähe, on samal ajal õhuruumi lisandunud uued kasutajad, kellega ohutuse tagamiseks, peab tegelema. „Droone kasutatakse pakivedudeks linnakeskkondades ja piiratud ligipääsuga piirkondades kuni inspekteerimiseni ehitusvaldkonnas, metsanduses ja põllumajanduses, kuid õhuruum on meil üks ning ohutu liiklemine selles peab olema tagatud. Uute tehnoloogiate arendamine annab omakorda võimaluse uute teenuste tekkeks ja laiemaks kasutuseks, mis pärast kriisi võib vägagi vajalikuks osutuda,“ sõnas Värk lisades, et mehitamata lennunduse võimekuse kasvatamine on oluline ka riigi julgeoleku seisukohast. „Juba kriisi ajal kasutati droone otstarbekalt, et näiteks transportida koroonaproov mandrile või jagada informatsiooni kogunemiste laiali saatmiseks,“ rääkis Värk. 

Kuigi Euroopa lennundusagentuuride prognooside kohaselt taastub lendude maht Eesti õhuruumis kriisieelsele tasemele alles aastaks 2023, tuleb valmis olla ka lennuliikluse kiiremaks taastumiseks. „Kriis saab ühel hetkel läbi ja me peame olema valmis liiklusmahtude kasvuks ning kriisieelsete probleemide lahendamiseks – olgu selleks näiteks õhuruumi läbilaskevõime suurendamine või hilinemiste vähendamine. Seda enam, et kui lennujaamas võib nüüdsest kauem aega minna põhjalike kontrollide tõttu, on vajalik ja ka keskkonnasõbralik vähendada õhus viibimise aega. Seda saab aga teha õhuruumi ja selle kasutajate koostöö kujundamise kaudu,“ rääkis Värk lisades, et nii suures mahus, nii väikeste investeeringutega kui võimalik, peab ettevõte jätkama oma tööd omaniku ootuste täitmiseks.  

Lennuliiklusteeninduse ASi põhitegevuseks on kohalike ja rahvusvaheliste lendude juhtimine Tallinna lennuinfopiirkonnas (s.o kogu Eesti õhuruumis ning sellega kaasnevates neutraalvete kohale jäävates osades, mis on ICAO kokkulepetega Eestile delegeeritud). Lennujuhtimine kujutab endast lihtsustatult ohutu ja sujuva lennuliikluse tagamist. Põhilise osa ettevõtte poolt teenindatavatest lendudest moodustavad ida- ja läänesuunalised ülelennud. Ettevõttes töötab 220 inimest, kellest üle kolmandiku moodustavad lennujuhid. Ettevõtte aktsiate ainuomanikuks on Eesti Vabariik.