Eesti õhuruum 2025: rohkem lende, suuremad lennukid

Möödunud aasta tõi Eesti õhuruumi lennuliiklusesse mõõduka kasvu. Kokku toimus 181 522 lendu, mis on 3% rohkem kui aasta varem. Nagu varasematelgi aastatel, moodustasid ülelennud suurema osa – 75% ehk 135 705 lendu. Ülelendude arv kasvas võrreldes 2024. aastaga 4,4%, mis näitab jätkuvat trendi, et Eesti õhuruum on tähtis koridor rahvusvahelises lennuliikluses.

Ülelendude osas on pilt mitmekesine. Finnair on endiselt suurim ülelendude tegija, kuid nende maht vähenes 17% võrreldes eelneva aastaga. Samal ajal on Hiina päritolu operaatorid teinud märkimisväärse tõusu – 39 388 ülelendu, mis tähendab 48% kasvu. See näitab, et Hiina lennunduse roll Euroopa-suunalises kaubaveos ja reisilendudes on kiiresti kasvamas. Oluline tegur ülelendude kasvu juures oli ka kaubalennud: cargo-segment suurenes 33%, kokku 10 551 lendu. Peamised marsruudid olid Hiina ja Lääne-Euroopa vahel, sealhulgas Holland, Saksamaa ja Belgia.

Rahvusvaheliste saabumiste ja väljumiste arv kasvas tagasihoidlikult – 38 429 lendu, mis on 0,6% rohkem kui eelmisel aastal. Tallinna Lennujaamas maandus  ja tõusis õhku kokku enam kui 40 000 lendu, mis on 2% vähem kui 2024. aastal. Lennufirmade osas on AirBaltic selge liider 27% osakaaluga ja 14% kasvuga. Finnair hoiab teist kohta 18% osakaaluga, kasvades 0,4%. Scandinavian Airlines osakaal on 9%, kuid veidi vähenenud, ja Ryanair, mis eelmisel aastal oli kolmandal kohal, langes neljandaks, kuna nende lendude arv vähenes koguni 30%. Sihtkohtade osas on Helsingi endiselt populaarseim, moodustades 21% Tallinna Lennujaama lendudest, järgnesid Stockholm ja Riia.

Siseriiklikud lennud on jätkuvalt vähenemas. 2025. aastal toimus 7388 lendu, mis on 13% vähem kui aasta varem.  

„On rõõm näha, et oleme taas kasvuteel. Ülelendude ja kaubalendude arvu suurenemine kinnitab Eesti õhuruumi tähtsat rolli rahvusvahelises lennunduses. Tallinna lennujaama reisijate arv kasvab, mis näitab paremat lennukite täituvust ning suuremate õhusõidukite saabumist. Loodan, et peatselt näeme kasvu ka siia saabuvate ja siit väljuvate rahvusvaheliste liinilendude arvus,“ sõnas Lennuliiklusteeninduse tegevjuht Ivar Värk aastat kokku võttes.

Kokkuvõttes näitab 2025. aasta statistika, et Eesti õhuruum on üha olulisem rahvusvaheliste kaubalendude ja pikamaareiside koridor, samas kui siseriiklik lennuliiklus jätkab langustrendi.