Mehitamata lennunduse projekti GOF U-space viimane demolend toimus 29.08

29ndal augustil toimus Soomes droonitakso demonstratsioon, mis on viimane sel suvel Eestis ja Soomes korraldatud droonide katselendude seerias. Lennuliiklusteeninduse AS osaleb rahvusvahelises projektis eesmärgiga saada ülevaade mehitamata lennunduseks vajalike juhtimissüsteemide võimekuse ja arendustegevuse hetkeseisust.

“Projekti raames on tehtud mitu demonstratsioonlendu – näiteks katsetasime mehitamata õhusõidukite kaasamist merepäästeõppusel kannatanu otsingu teostamiseks, droonilendude koordineerimist linnakeskkonnas ja kontrollitud õhuruumis lennujaama läheduses ning droonilendu üle Soome lahe,” ütles Lennuliiklusteeninduse AS-i projektijuht Maria Tamm.

“Praegu valideerime ja testime, et näha, kuidas need tehnilised lahendused toimivad ning hindame, kuidas süsteemid saaksid tulevikus ühilduda olemasolevate lennujuhtimissüsteemidega,” rääkis Tamm ERR-ile. Tema sõnul käib jutt mehitamata õhusõidukite puhul digitaalsetest ja automatiseeritud süsteemidest. “Erinevad uuringud toovad välja, et droonide kasutamine muutub aina populaarsemaks ja seetõttu ei saa neid lende samamoodi reguleerida nagu tavapärase lennuliikluse puhul. Tuleb liikuda suurema automatiseeritusega tehniliste süsteemide juurde,” selgitas Tamm.

Samas nõuab uus olukord infrastruktuuri, mis ei oleks mõeldud ainult droonide jaoks, rääkis ta. “Droonid on õhuruumi lisandunud ning seda infot on vaja jagada kõikide osapooltega – helikopterid, eralendurid, kes ei lenda nii kõrgel nagu kommertslennud, aga ka mudellennukite lennutajad, langevarjurid, para- ja deltaplaanidega lendajad,” rääkis Tamm. “Näiteks madalalt lendava helikopteri või eralennuki piloodi jaoks on samuti oluline info, kas nende läheduses lennutab keegi parasjagu droone. Kõigil õhuruumi kasutajatel peab olema teadlikkus kõikidest osapooltest, et tagada lennuohutus” selgitas ta.

Tekivad eeldused kommertsdroonide tulekuks

“Droonide lennujuhtimissüsteeme on vaja selleks, et tulevikus saaksid tegutseda ettevõtted, mis selliseid lennuvahendeid kommertseesmärkidel kasutavad. Droonide kasutamine on sageli soodsam,” ütles Tamm. Ta tõi näiteks mitmesugused inspekteerimised ja vaatluslennud maastikul, mida on droonidega odavam teha kui helikopteri või väikelennukiga.

“Näiteks pakivedu Eesti ja Soome vahel saaks toimuda cargo-droonidega, mida praegu juba ehitatakse ja katsetatakse,” märkis Tamm. Teise näitena tõi ta välja populaarsust koguva toiduveo teenuse. “Kui meil juba praegu on võimalus tellida toitu jalgrattaga või maapinnal liikuvate pakirobotitega, siis miks mitte ka drooniga,” rääkis ta.

Kommertsteenuste pakkumise eelduseks on regulatsioonid

“Aga siis tekibki küsimus, milliste reeglite alusel selline lennutegevus toimuda saaks, kuidas on võimalik näiteks linnakeskkonnas ohutult lennata. Ja mis saab siis, kui erinevaid teenusepakkujaid tekib juba rohkem ja kõik soovivad sama õhuruumi oma tegevuseks kasutada. Seega, tehniliste süsteemide arendamise kõrval on veelgi olulisem selle kasutamiseks sobivate regulatsioonide olemasolu. Sobiv taristu drooniliikluse haldamiseks võib olemas olla, kuid kui puuduvad reeglid ja seadus selle kasutamiseks, siis on vastava tehnilise lahenduse arendamine asjatu,” tõdes Tamm.

“On selge, et mehitamata lennunduse korraldamine vajab esmajärjekorras kõigi osapooltega kooskõlastatud regulatsioone,” sõnas Lennuliiklusteeninduse AS-i tegevjuht Tanel Rautits. “Tuleb luua realistlik tegevuskava mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamiseks ja tehniliste lahenduste välja töötamiseks. Üheks riiklikult strateegiliseks eesmärgiks on toetada mehitamata lennutegevuse lõimimist üldisesse lennutegevusse Tallinna lennuinfopiirkonnas. Seetõttu on alustatud koostööd erinevate riigiasutustega kaardistamaks hetkeolukorda Eesti mehitamata lennunduses analüüsimaks, kuidas vajavad muutmist kehtivad ja millised oleks väljatöötamist vajavad regulatsioonid,” selgitas Rautits ERR-ile.

Koostööd drooniliikluse võimaldamiseks vajaliku taristu ja regulatsioonide loomiseks teevad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Lennuliiklusteeninduse AS ja Lennuamet.

Osapooled on alustanud ettevalmistusi, et järgmisel aastal saaks käivitada infosüsteemide arendamise, mis võimaldaks koordineerida droonide ning teiste madalal lendavate õhusõidukite liiklust Eesti õhuruumis.

Tänavu suvel tehakse Lennuliiklusteeninduse AS-i eestvedamisel GOF U-space rahvusvahelise projekti raames seitse demonstratsioonlendu. Projekti eesmärgiks on katsetada Euroopas arendatava õhuruumi raamistiku ja erinevate tehniliste lahenduste valmisolekut selleks, et toetada mehitamata lennutegevust ning hinnata ohutut ja efektiivset koostoimimist mehitatud lennuliiklusega.

Drooniregister peaks valmima aasta pärast

Mehitama lennunduseks vajaliku tehnilise ja juriidilise raamistiku loomine võtab aastaid, kuid esimene ehituskivi – drooniregister – mis sisaldab andmeid lennuvahendi ja selle kasutaja kohta, peaks valmima ja tööle hakkama juba järgmise aasta 1. juulil.

“Euroopa Liit näeb ette, et esimesed drooniliikluse haldamise teenused – et meil on olemas register, et me suudame jagada infot, kus tohib ja kus ei tohi lennata ja me suudame ka tuvastada, kes lendavad – sellised asjad peaks juba järgmiseks aasta jooksul paika saama,” rääkis Tamm. “Ja siis tuleb seda järk-järgult edasi arendada – me peame suutma ka mehitamata õhusõidukeid reaalajas jälgida, et saada nende asukoha osas usaldusväärset informatsiooni. Samuti peab droonioperaatoritel olema võimalus esitada oma lennuplaan, saada võimalusel luba lendamiseks. Erinevus ongi selles, et selle töö teevad ära tehnilised lahendused ja inimese osalus otsustamisel on vähene,” selgitas Tamm.