Raadioside

Kommunikatsiooni all mõtleme lennunduse raadiosidet (air-ground voice communication), mida kasutatakse lennujuhi ja piloodi vaheliste korralduste, kinnituste jmt teabe vahetamiseks.

Vahetatava helisignaali parema kvaliteedi saavutamiseks paiknevad raadiosaate- ja vastuvõtukeskus geograafiliselt erinevates punktides. Tagamaks Eesti õhuruumis raadiosidet ka madalatel kõrgustel, on väljaspool Tallinna  paigaldatud täiendavad rentranslaatorid, mis on ühendatud ühtsesse raadiosidevõrku. Iga lennujuhtimisüksus kasutab spetsiaalselt talle eraldatud raadiosagedust. Arvestades raadioside tähtsust, ei ole piirdutud ühe raadiosidevõrguga, vaid on olemas veel eraldiseisvad tagavararaadiojaamad kõikidel kasutatavatel raadiosagedustel.

Praeguse kõneedastuse rolli võtab edaspidi üle rakendus CPDLC (Controller Pilot Data Link Communication), jäädes ise varuvõimaluseks.

  • Maaside (ground-ground voice communication) alla kuuluvad telefoni- ja püsiliinide ühendused, mida kasutatakse erinevate lennujuhtimisüksuste ja keskuste vaheliseks koostööks, kus informatsiooni vahetatakse kõne kujul. EANS-il on püsiühendused lennujuhtimiskeskustega Lätis, Soomes, Venemaal ja Rootsis.
  • TDM -tehnoloogia on asendumas IP baseeruva andmevahetusega. Käesoleval ajal on maailmas suundumus punktist punkti kanalite asendamisele korporatiivsete andmevahetusvõrkudega . Järjest rohkem panustatakse VoIP  tehnoloogiale kõne kasutamisele, nii lennujuhtimisüksuste kui ka raadiojaamade vahel.
  • Maa-õhk andmevahetus (air-ground data communication) on osa CNS/ATM tehnoloogiast, mille korral informatsiooni (k.a korraldused) vahetuse rakendused kasutavad vastavalt kas VDL (VHF Data Link) või Mode S extended squitter  tehnoloogiat. Eesmärgiks on raadiosageduste piiratud ressursi efektiivsem kasutamine, suurema infohulga ja rohkemate teadete vahetus, info värskendamise sageduse suurendamine ning edastatava informatsiooni valesti tõlgendamise võimaluste vähendamine.
  • Maa-maa andmevahetus (ground-ground data communication) on üks CNS/ATM tehnoloogia põhielementidest. Tulevikus peaks see asendama punktist-punkti ühendused erinevate lennujuhtimisüksuste vahel. Juba praegu on kasutusel erinevate valdkondade (süsteemide kaugjuhtimine, seireandmete vahetus, lennundusteadete vahetus AFTN/AMHS, aeronavigatsioonilise info vahetus) andmevahetusvõrgud, kuid need ei ole omavahel piisavalt integreeritud. Euroopas on EUROCONTROL -i juhtimisel toimumas üle-Euroopalise võrguteenuse PENS (Pan European Network Service) uus hange newPENS, mis peaks rahuldama erinevate valdkondade teabevahetuse vajadused.