Tehnika arengustrateegia

90ndate alguses Eesti õhuruumis järsu lendude arvu suurenemise taustal ilmnes tõsiasi, et nõukogude ajal paigaldatud seadmed ei suuda tagada vajalikku lennuohutust. Seda kinnitas ka ICAO spetsialistide poolt teostatud analüüs.

Et järgneva kümne aasta jooksul tuli välja vahetada kogu aparatuur, siis määratleti tehnika kaasajastamise prioriteedid ja etapid:

1) puuduvate kaasaegsete navigatsiooniseadmete installeerimine olemasolevate seadmete asendamine uutega:

  • sekundaarradarid
  • raadiosaatjad ja vastuvõtjad.

3) süsteemide asendamine uute ja kaasaegsematega:

  • Tallinna lennujuhtimiskeskuse moderniseerimine – TATCI
  • lennueelse info töötlemise süsteem – AMIE.

 

Hiljem on arengustrateegia täienenud 2 uue etapiga:

4) lennunduse andmevahetusvõrgu väljaehitamine koostöös lähimate naabritega

5) CNS/ATM tehnoloogial baseeruvate rakenduste kasutuselevõtuga.

Üheks EANS-i tehnilise arengustrateegia alustalaks on algusest peale olnud koostöö naabritega.

Seoses EANS-i ühinemisega Põhjariikide koostööga kümnendi keskel, on CNS/ATM valdkonna koostöö saanud uue mõõtme. Põhja-Euroopa koostöö raames on edaspidi planeeritud teha tehnilise toe esitamisega seotud tegemisi harmoniseeritud plaanide alusel.