FINEST koostöö

Peamised aeronavigatsiooniteenuse osutajad Eestis ja Soomes – Lennuliiklusteeninduse AS (EANS) ja Air Navigation Services Finland (ANS Finland) on teinud pikka aega koostööd lennuliikluse korraldamise valdkonnas, kuna nende vastutusalad asetsevad kõrvuti ning on olnud vajadus ühiselt juhtida lennuliiklusvoogusid Helsingi-Vantaa ja Tallinna lennujaamade vahel. Põhja-Euroopa piirkonnas piiriülese marsruudivaba õhuruumi rakendamise järgselt tekkis võimalus ja vajadus edasise piiriülese koostöö järele. 2016. aastal otsustati ühisest huvist lähtuvalt alustada veelgi laiaulatuslikumat piiriülest koostööd ning algatati FINESTi programm.

FINESTi eesmärgiks on saavutada teenuse osutamise, kulutõhususe, läbilaskevõime, lennutõhususe, keskkonna, järjepidevuse ja ohutuse optimaalne toimimine.

Eesmärk saavutatakse läbi:

  • piiriülese, ühtlase, dünaamilise, kulutõhusa, keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelisema aeronavigatsiooniteenuse korraldamise EANSi ja ANS Finlandi poolt õhuruumi kasutajate hüvanguks;
  • õhuruumi disainimise, et toetada võimalikult efektiivselt nii tänaseid kui ka tulevasi lennuliiklusvooge;
  • tehnilise keskkonna väljatöötamise ja rakendamise (näiteks üks lennuandmete töötlemise server kahe asemel lennuliikluse korraldamise süsteemis TopSky) toetamaks dünaamilisi piiriüleseid teenuseid;
  • EANSi ja ANS Finlandi piirkondlike lennujuhtimiskeskuste personali ühise töögraafiku rakendamise;
  • teenuse osutamises pideva valmisoleku tagamise eriolukordades reageerimiseks;
  • Tallinna ja Helsinki FIRis töömeetodite ja protseduuride ühtlustamise ja tõhustamise, et oleks tagatud lennuliikluse läbilaskevõime edasine arendamine vastavalt Ühtse Euroopa Taeva ning Euroopa Komisjoni nõuetele.

FINESTi piiriülene õhuruum hakkab koosnema Helsingi ja Tallinna (EFIN ja EETT) lennuinfopiirkondadest (FIR) lennutasandite 95 ja 660 vahel.

Lennuliiklusvoogude parimaks toetamiseks korraldatakse õhuruum ümber ja kehtestatakse uued õhuruumiosad.  Lennuliiklusvoogude toetamiseks koostatakse kindlatest õhuruumiosadest sektorid. Antud õhuruumis on lennuliikluse sektorid kavandatud mitte riigipiiridepõhiselt, vaid lennuliiklusvoogudest lähtuvalt.  Lennuliiklusteenuse osutamine nendes sektorites on Tallinna ja Helsingi piirkondlike lennujuhtimiskeskuste (ACC – Area Control Center) vahel dünaamiliselt üle antav.

Picture1

Joonis 1 Näide õhuruumiosadest ja õhuruumi disainist, haldamaks liikluse nõudlust hommikul, pealelõunal ja õhtul.

Hoolimata majanduslikust olukorrast on FINESTi programm väga oluline ning sellega jätkatakse, kuna mõlemad ettevõtted näevad kasusid klientidele peale rakendumist.  Eesmärk on rakendada programmi koos tehniliste lahenduste, kasutajaliideste ja operatiivse ühtlustamisega 2022. aasta aprilliks. Ühtsele lahendusele üleminek on dünaamilise teenusepakkumise aluseks, kuna mõlemad ettevõtted on kasutanud Thales TopSky’d  operatiivse lennujuhtimisesüsteemina juba üle 10 aasta. Kuna püüdleme tõhususe poole igas koostöö aspektis, on keskkonna aspektiga tõsiselt arvestatud.

2020. aasta sügiseks on õhuruum defineeritud, käib töö operatiivse ühtlustamise kallal, välja on valitud piiriülest tegevust toetavad tehnilised lahendused ning jätkub rakendamise protsess.

Koos mõlema riigi lennuametitega (Traficom ja Lennuamet) tuleb läbi arutada ja analüüsida:

  • Lennujuhtide litsentseerimine, nende pädevused ning vajaminevad koolitused (mh ka pädevuse korraldamine läbi süsteemipõhise lähenemise);
  • teenuse osutamise vastutus, kindlustus ja muud seadusandlikud küsimused;
  • ohutusalase teabe jagamine ja info liikumine (juhtumitest teavitamine, uurimiste läbiviimine, ohutushindamised jne);
  • muudatuste juhtimine, sealhulgas funktsionaalsetest muudatustest teatamise protsessid.

FINESTi eesmärgid ja tegevuskava pannakse paika vastavuses Euroopa Liidu nõuetega ning Ühtse Euroopa Taeva programmi ja SESARi juurutusprogrammi (DP) õiguslike raamistike kontekstis.  Programmi eesmärgid on kooskõlas 2019. aasta aprillis SESAR JU ja Network Manager’i poolt avaldatud uuringus „Future Airspace Architecture Study” tooduga.  Rakenduskavade täitmiseks on oluline nii tööstusharu kui ka Network Manager’i toetus.