Lennuliiklusteeninduse AS jätkab Põhja-Euroopa marsruudivaba õhuruumi keskkonnasõbralikumaks muutmist

Alates 23. aprillist muutub Põhja-Euroopa, sealhulgas Soome ning Eesti õhuruumis lendamine senisest veelgi efektiivsemaks. Nüüdsest on sihtkohta jõudmise teekonda võimalik lennuoperaatoritel planeerida nii, et lennata saab kasutades kiireimat või optimaalseimat võimalikku trajektoori ning peaaegu kõik lennutrassid meie taevas jäävad ajalukku.

Eesti_FRA

Kuigi lendude maht on 2020. aasta aprillikuu seisuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud Eesti õhuruumis ligi 80%, valmistuvad lennuliiklusteenindused üle Euroopa kriisijärgseks perioodiks, jätkates õhuruumi arendamist. „Kui seni pidid lennuoperaatorid ühe või teise riigi lennuinfopiirkonnas esitama lennuplaani kasutades lennutrasse, siis nüüdsest võib Põhja- Euroopa trassivaba õhuruumi (NEFRA) blokis oma lennutrajektoori taotlemiseks kasutada õhuruumis olevaid punkte või koordinaate. Reisijate jaoks tähendab see ennekõike lühemat lennuaega. Lennuohutuses mõistagi järeleandmisi ei tehta. Optimaalseima teekonna kaudu väheneb kütusekogus, mis annab märkimisväärset kokkuhoidu nii kuludes kui keskkonnamõjus,“ selgitas Lennuliiklusteeninduse AS õhuruumivaldkonna juht Tarmo Pihlak muudatuse sisu. Pihlaku sõnul on õhuruumi arendamine olnud aastatepikkune töö, mis tugineb mitme riigi praktilisele kogemusele lennutrasside kujundamisel ning arvestada tuli mitmeid tegureid alates ilmastikuoludest kuni kuluefektiivsuseni.

„Juba enam, kui kümme aastat on nii Euroopa lennundusorganisatsioonid kui ka riigid, lennundusettevõtted, lennujuhid, õhuruumide planeerijad, süsteemide insenerid jt töötanud ühtse eesmärgi nimel vähendada õhuruumi korraldamisest tulenevaid CO2 heiteid,“ lisas Pihlak. 2019. aasta seisuga oli lennunduse otsene osakaal kokku ca 4 protsenti kõigist CO2 emissioonidest. Kui välja jätta kriisist tulenev lennuliikluse langus, on viimastel aastatel eelmainitud number pigem kasvanud, sest kuigi mõnekümne aasta taguse olukorraga võrreldes on õhusõidukid muutunud ligi 50 protsenti efektiivsemateks, on lendude hulk mitmekordselt kasvanud ning enne koroonakriisi prognoositi, et 2030. aastaks Euroopa lennuliiklus peaaegu kahekordistub.

Lisaks NEFABi projektile on Lennuliiklusteeninduse AS aktiivselt panustamas ka teistesse projektidesse, et aidata kaasa Ühtse Euroopa Taeva* algatuse elluviimisele. Koostööd tehakse ka Soome lennuliiklusteenindusega ANS Finland FINEST projekti raames, kus lähema vaatluse all on õhuruum Helsingi ja Tallinna (EFIN ja EETT) lennuinfopiirkonnas lennutasandite 95 ja 660 vahel. Antud õhuruumis on plaanis lennuliikluse sektoreid kavandada mitte riigipiiride põhiselt, vaid lennuliiklusvoogudest lähtuvalt. Lennuliiklusteenuse osutamine nendes sektorites saab olema dünaamiliselt juhitav ning üle antav. Programmi rakendamine on planeeritud 2022. aasta aprilli.

* Ühtse Euroopa Taeva algatuse eesmärgiks on kolmekordistada õhuruumi läbilaskevõimet, vähendada lennuliikluse korraldamise kulusid poole võrra, parandada ohutust kümnekordselt ning vähendada 10% lennunduse mõju keskkonnale.