Irdtorni juurutamise ülevaade

Irdtorn ehk kaugjuhitava lähilennujuhtimisüksuse (Remote Tower) kontseptsioon võimaldab madala liiklustihedusega lennuväljadel osutada lennuliiklusteenuseid paindlikumal ja kuluefektiivsemal moel.

Irdtorne arendatakse välja mitmel pool maailmas, sealhulgas kirjeldatakse seda üksikasjalikult Euroopa lennuliikluse korraldamise juhtplaanis ning neid on arvukalt juba ka rakendatud.
Tulenevalt Lennuliiklusteeninduse AS nõukogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omanikuootuste dokumendist arendas aktsiaseltsi töögrupp välja Eesti kaugjuhitavate lähilennujuhtimisüksuste e. irdtornide strateegia ja teenuseosutamise kontseptsiooni.
Tänaseks on aktsiaseltsi töögrupp koostöös lepingupartneriga Cybernetica AS jõudnud Tartu lennujaama paigaldatud irdtorni prototüübi varioperatsioonideni, mille käigus testitakse eelkõige (audio-videosüsteemi) tehnilist teostust, inimfaktori olulisi aspekte ja irdtorni kui uue töökeskkonna aktsepteeritavust lennujuhtide poolt.
Kahe kuu vältel läbiti edukalt passiivsed varioperatsioonid, mille käigus lennujuhid jäljendasid irdtornis tavapärast tööd ja tutvusid uue keskkonnaga.
Järgmise sammuna viiakse läbi aktiivsed varioperatsioonid, mille käigus irdtorni lennujuht pakub täies mahus lennujuhtimisteenust uuest töökeskkonnast. Riskide maandamiseks seoses arendusjärgus süsteemiga teeb lennujuhtimist paralleelselt kaasa torni lennujuht, kes vajadusel võtab juhtimise üle tavakeskkonda.

Pikemas plaanis arendatakse välja regionaallennujaamade videopildi ühtsesse juhtimiskeskusesse edastamise tehniline lahendus ning sertifitseeritakse irdtorni mitme lennuvälja võimekus.

DSC00501

Arendustöö tulemusena realiseeruvad uue kontseptsiooni terviklikud võimalused ja muud kasulikud aspektid:

• osutatakse kuluefektiivseid lennuliiklusteenuseid madala liiklustihedusega lennuväljadel ja kopteriväljakutel, sh mitmele eemal asuvale lennuväljale ühest juhtimiskeskusest, millega    paraneb lennujuhtide töökeskkond ja tööaja kasutamine, s.t. ettevõtte seisukohalt personali ja taristu kasutamise efektiivsus,
• lennuliiklusteenuseid osutatakse just siis kui selleks on vajadus – paraneb väikelennuväljade lahtiolekuaja paindlikkus, sh näiteks saab korraldada 24/7 päästeoperatsioone ja meditsiinilende vastava varustusega lennuväljadelt ja kopteriväljakutelt,
• parandatakse lennuohutust uue tehnoloogia kasutuselevõtu kaudu,
• ettenägematud olukorrad lahendatakse paindlikult ja kuluefektiivselt,
• läbi tootearenduse kasvatatakse kodumaist insenertehnilist taset lennundusvaldkonnas,
• regionaallennujaamades võetakse kasutusele kaasaegne lennujuhtimisalane tipptehnoloogia.