1990 |
|
|
| 01.04.1990 |
Transpordiministeeriumi koosseisus moodustati ENSV Riiklik Lennuamet. Esimese Lennuameti peadirektorina alustas Rein Järv.
|
| 29.04.1990 |
ENSV Valitsuse määrusega nr 86 kinnitati ENSV Riikliku Lennuameti põhimäärus
|
| 01.06.1990 |
Lennuamet alustas tööd iseseisva riigivalitsemisorganina transpordiministri valitsemisalas
|
| 02.06.1990 |
toimus Eesti Lennuliidu esimene kongress
|
| 01.09.1990 |
avati Nõo Keskkooli lennundusklass
|
| 12 - 13.09.1990 |
Minskis toimus kolme Balti vabariigi ja NSVL Tsiviillennunduse ministeeriumi esindajate nõupidamine lennunduse juhtimise kontseptuaalsetes küsimustes |
| |
|
Tsiviillennundusest Eestis 1990.aastal |
| |
| Monopoolne õigus tsiviillennunduses kuulus NSVL Tsiviillennunduse Ministeeriumile (“Aeroflot”), mille territoriaalseks organiks oli Eesti Tsiviillennunduse Valitsus. Selle alluvuses olid kõik tsiviillennujaamad ja -lennuväljad. Ta käsutas kõiki ministeeriumilt antud lennukeid, tema koosseisus oli ka lennujuhtimisteenistus. |
| Eesti Tsiviillennunduse Valitsus käitas lennukeid TU-134A, JAK-40 ja AN-2. Tallinnal oli regulaarne lennuühendus 36 linnaga NSVLiidus, samuti Stockholmi ja Helsingiga. |
| Eestis kasutas tsiviillennundus Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu lennujaamu ning maandumisplatse Kihnus, Ruhnus ja Piirissaarel. |
| 1990.a. töö põhinäitajad: |
| Veoste ja posti lähetamine (tuh.t) |
4,4 |
| Lähetatud reisijaid (tuh.) |
520,7 |
| Reisijatekäive (reisijakilomeetrit) |
1244,4 |
| Istekohtade kasutamise koefitsient (%) |
89,3 |
| Tallinn - Helsingi lennuliini kasutas 20 319 reisijat, nendest 8 749 reisijat kasutas “Aerofloti”-i teenuseid. Tallinna ja Stockholmi vahel lendas 31 364 reisijat, neist 13 863 “Aeroflot”-iga. |
| |
| 1990.a. viimastel kuudel loodi hulgaliselt lennundusalaseid klubisid, kooperatiive, väikeettevõtteid ja aktsiaseltse. Kõige edukamaks kujunes väikeettevõte “AeroCo”, kes ostis kolm JAK-52 ja rentis ühe JAK-18T tüüpi lennuki oma põhikirjajärgseks tegevuseks. |
| |
| 1990.a. 8 kuuga jõuti Lennuametis: |
| - komplekteerida esimesel etapil vajalike spetsialistide ametikohad |
| - luua kontaktid Soome ja Rootsi kolleegidega |
| - abistada naabreid Lätis ja Leedus lennundusosakondade moodustamisel Transpordiministeeriumi koosseisus |
| - hankida rahvusvahelist lennundusalast dokumentatsiooni |
| - koostöös Haridusministeeriumiga avada lennundusklass Nõo Keskkoolis kutseliste lendurite ettevalmistamiseks |
| - koostöös Tervishoiuministeeriumiga luua Vabariiklik Lendurite Arstliku Ekspertiisi Komisjon (LAEK) |
| - luua kontaktid Eesti Vabariigi kõrgkoolidega võimalikuks lennundus-spetsialistide koolitamiseks |
| - välja töötada Eesti Vabariigi Lennundusseaduse eelnõu, mis kiideti EV Valitsuse poolt heaks ja esitati EV Ülemnõukogule |
| - asuda välja töötama Eesti Lennuameti eeskirju |
| - luua kontaktid mitme välisfirmaga - Boeing, Dornier, Malev jt. |
| - anda välja esimesed kooskõlastused lennundustegevuse alustamiseks |
| - osutada võimaluste piires kaasabi Eestis loodud ja loodavatele lennundusettevõtetele. |
|
|
|
|
|
|
|
