Miks uuendamine?
Eelmine, siiani kasutusel olnud, süsteem disainiti 1990ndate aastate keskel, osteti 1999.a. lõpus ning 2002 aasta 2. mail alustasid Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhid tööd Tallinna lennujuhtimiskeskuses uue lennujuhtimissüsteemiga.
Vaatama tehtud jõupingutustele lennujuhtimissüsteemi kaasajastamisse, ei ole edaspidine süsteemi uuendamine enam lihtne ega mõttekas, sest kasutatavaid arvuteid ei toodeta enam ammu ja laiendamise korral tuleks neid osta kokku kasutatuna teistelt klientidelt. Paljusid vajalikke funktsioone ei ole enam võimalik mõistliku rahalise kuluga arendada, sest baassüsteemid on vanad ja ei oma piisavat täpsust. Selletõttu on süsteemi edasine arendamine muutunud majanduslikult küsitavaks ning targem on teha täielik uuendus.
Ostetava süsteemi analoogid töötavad enamuses NEAP riikide lennujuhtimiskeskustes (Soome, Rootsi, Taani) ja nende ühtne platvorm võimaldab jagada kulusid ning arendamisele kuluvaid inimressursse, sest paljud tulevad uuendused on väljatöötatud Single European Sky programmi raames ning nende rakendamine on tehtud kohustuslikuks Euroopa Komisjoni Rakendamisreeglitega.
Milline on uus süsteem?
Erinevalt töötavast, UNIX-l baseeruvast süsteemist, on uuel kasutusel tavalised PC-d ja Thalese LINUX operatsioonisüsteem. Lähtuvalt kasutatavast rollist võib uue lennujuhtimissüsteemi jagada neljaks suureks osaks:
- Operatsiooniline osa, mida kasutatakse igapäevaselt lendude juhtimiseks: 5 serveripaari + 2 üksikut serverit ja 17 töökohta.
- Simulaator- ja testplatvorm, mida kasutatakse kas lennujuhtide koolituseks või planeeritavate muudatuste eelkontrolliks (nii tarkvara muudatused kui ka õhuruumi ja lennujuhtimisprotseduuride muudatused). Vajadusel on, põhisüsteemi rikke korral, võimalik kasutada seda osa kui reservi. (6 serverit, 7 töökohta).
- Andmete salvestamine, varundamine ja taasesitamine: 2 töökohta.
- Süsteemi haldus: 4+4 töökohta süsteemi administreerimiseks ja kontrolliks.
Süsteem on liidestatud nii Lennuliiklusteeninduse AS sekundaarradarite kui ka Kaitseväe radaritega, naaberlennujuhtimiskeskuste, lennundustelegraafi, meteosüsteemi, EUROCONTROL-i üksuste ja arveldussüsteemiga.
Lennujuhtimissüsteemi põhifunktsioonid on:
· lennuplaani- ja seireandmete reaalajas töötlemine
· lennuplaani- ja seireandmete esitamine lennujuhi töökohal
· seireandmete jagamine partneritega
· koordineerimisteadete vahetus naaberüksustega
· pidev konfliktide analüüs ja hoiatuste edastamine
- lähikonflikti hoiatus - Short Term Conflict Alert (STCA)
- vähima ohutu lennukõrguse hoiatus - Minimum Safe Altitude Warning (MSAW)
- keelualasse sisenemise hoiatus - Danger Area Infringement Warning (DAIW)
- SSR koodide dubleerimise kontroll
- SSR koodidega piloodi poolt edastatavad häireteated
- lubatud lennutasandil püsimise kontroll (CLAM)
- trassil püsimise kontroll (RAM) – nii positsiooni kui ka aja alusel
- lennuplaani konfliktide filter (MTCD)
